Garaažibändi sündroom – ehk ajame oma asja!

Garaažibänd tuleb kokku, hakkab kirjutama ja harjutama ning avastab mingil hetkel, et nende lood kõlavad juba peaaegu sarnaselt mõne tuntud ja eduka bändiga. Nad on oma tasemega nii rahul, et otsustavad kontserdi anda.

Paraku jääb saal tühjaks, sest keegi peale nende oma sõprade ei viitsi tulla kuulama bändi, mis on mõne professionaalse kollektiivi lahjem koopia – ükskõik kui ligilähedane. Pigem kuulatakse originaali.

 

Noored muusikud proovivad minna ka telesaatesse, kus nende poolt hääletada saab. Aga ka siin ei hinda publik seda, et nad peaaegu mõne tuntud tegija moodi on – pigem tuleb siin just võrdlusmoment eriti teravalt esile ja iga allajäämine originaalile hakkab eriti teravalt kõrva.

 

Kui omanäolisemale artistile antakse väiksemad eksimused andeks, siis jäljendajale mitte. Hea jäljenduse korral võib ta tunduda isegi rahvale sümpaatne, ent fänne leida on raske – ta võib olla väga paljude meelest paremuselt teine, aga hääletatakse ju ikka paremuselt esimese poolt.

 

Omanäolisematel tegijatel aga on nii sõpru kui vaenlaseid ning neil leidub seetõttu poolthääle andjaid – inimesi, kelle jaoks nad on parimad. Aga see, kes on kõigi televaatajate meelest paremuselt teine, jääb lõpuks viimaseks, sest paremuselt teise poolt ju keegi ei hääleta. Ja kuna vastuhääli üldjuhul anda ei saa, siis moodustubki populaarsus mitte rahva keskmise meelsuse, vaid ainult poolthäälte arvu põhjal.

 

Turunduses on asi samamoodi – kui ka kogu sihtrühma meelest on mingi toode paremuselt teine, siis läbimüügi poolest võib see jääda mitte teiseks, vaid viimaseks. Sest tulemuse määrab ainult see, mitu inimest seda toodet ostab, mitte mingi statistiline keskmine armastajatest ja vihkajatest. Selleks, et keegi teeks ostuotsuse, peab see toode tema jaoks sellel hetkel olema parim. Ja kui sada tuhat inimest leiab mingil hetkel, et toode on nende jaoks parim, toob sada tuhat inimest firmale tulu. Ja see, kas ülejäänud inimesed suhtuvad tootesse neutraalselt või vihkavad, ei mõjuta seda numbrit.

 

Jäljendamine on oluline osa igasuguse kunsti õppimisest – see on töövõtete omandamiseks ja testimiseks väga hea moodus. Ja kindlasti ei tohi eristumine olla nii radikaalne, et inimesed võõrastama hakkavad. Aga imagoloogiliseks eduks tuleb ikkagi hakata ajama oma asja ja kujundada oma nägu. Ei ole vaja meeldida kõigile, vaid kasvatada lojaalset fännibaasi. Ja mis puutub sellesse, et mõned vihkavad, siis üldjuhul kipub see fänne veelgi tugevamalt liitma.

 

Leidub muidugi neid, kes võtavadki rolli olla millegi koopia, aga seda saab müüa üksnes läbi odava hinna.

Postituse autor: Must Muna / Avaldatud: mai 15, 2018