Projektijuhtimine ja sellega seotud põhimõtted on leidnud üha suuremat rakendamist ettevõtete tegevuses, samuti loome – ja turundustegevuses. Kui veel mõnda aega tagasi käsitleti mõisteid „projekt“ ja „projektijuhtimine” piiratud kontekstis, näiteks Euroopa Liidu vahendite kasutamisel või eelkõige ehituses, siis täna kasutatakse projektijuhtimise põhimõtteid väga laialdaselt ning eri tüüpi tegevustes. Seetõttu on oluline teada, milles projektijuhtimine seisneb.

Mis on üldse projekt? Projekti definitsioon ütleb, et projektiks nimetatakse konkreetse eesmärgi tähtaegseks saavutamiseks kavandatud tegevuste kogumit, mille elluviimisel on rahalised piirangud. Sellest lähtuvalt võib nimetada kõiki tegevusi, kus etteantud aja jooksul tuleb jõuda kindlaksmääratud vahenditega soovitud tulemuseni, projektideks. Projekt võib olla näiteks uue idee elluviimine ja toote väljaarendamine, ürituse korraldamine, turundusplaani või uue toote väljatöötamine, muutuse sisseviimine ettevõttes jne.


Allpool on toodud välja 10 suunda või põhitrendi, mis mõjutavad kõige enam projekte läbiviivaid projektijuhte.


1. Senisest enam hakatakse kasutama projektides virtuaalset koostööd

Tänu suurepärasele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arengule on võimalik paindlikult värvata erinevates geograafilistes asukohtades asuvaid töötajaid või eksperte. Meeskondi on võimalik kokku panna lähtuvalt oskustest ja vajadustest, mitte kasutatavusest. Seetõttu muutuvad projektimeeskonnad intelligentsemateks, paindlikkumadeks ja konkurentsivõimelisemateks.


2. Otsitakse ja võetakse kasutusele innovatiivseid projekti planeerimise ja jälgimise abivahendeid

Viimased paar aastakümmet on projekti ajalise käigu planeerimisel kasutatud valdavalt Gantt’i graafikut:
- töö algusaeg
- lõpp
- kestvus
- resurss
- tegevuste omavaheline sõltuvus
Oma lihtsuselt ja ülevaatlikuselt on see olnud projektijuhtide jaoks pikka aega hea tööriist. Ka tulevikus jääb Gantt’i joongraafik põhiliseks projektide ajalise kulgemise kavandamise abivahendiks. Selle kõrvale tuleb aga järjest uusi tööriistu, mis võimaldavad planeerida ja edastada informatsiooni projekti käigust ( näiteks KanbanFlow).


3. Klassikalised ja agiilsed meetodid segunevad

Klassikalised projektijuhtimise meetodid kindlasti jäävad ja ei kao kuskile. Samas kasutatakse järjest enam agiilseid ehk paindmeetodeid. Oma ettevõttele sobiva projektijuhtimise mudeli loomisel kasutatakse tulevikus üha enam elemente neist mõlemast.


4. Järjest olulisemaks muutub projektides kliendikesksus

Oluliselt tõuseb klientide ja kasusaajate kaasamine projekti briifi ja/või lähteülesande koostamisse ja projekti käigu planeerimisse. Teatud projektide korral saab see tulevikus olema üheks kriitiliseks eduteguriks, mis määrab projekti õnnestumise või ebaõnnestumise.


5. Senisest enam hakatakse tähtsustama projektijuhtide oskuste tõendatust

Projektid muutuvad komplekssemateks ja keerukamateks. See nõuab aga häid ja kvalifitseeritud projektijuhte kelle oskused on tõendatud. Varasema kogemuse kõrval tähtsustub projektijuhi valimisel kas kohaliku või rahvusvahelise kutsetunnistuse olemasolu.


6. Üksikprojektide juhtimise tasandilt jõutakse organisatsioonides projektiportfelli juhtimiseni

Traditsiooniline projektijuhtimine eeldab isoleeritud ja oma meeskonnaga projekti olemasolu. Paljudel juhtudel on meil aga tegemist siiski situatsiooniga, kus on tegemist paljude projektidega, mis sõltuvad teistest projektidest ja kasutavad erinevate struktuuriüksuste ressursse. Järjest enam ettevõtteid jõuab selleni, et kõiki neid projekte tuleb koordineerida ühtse tervikuna (projektiportfellina). Ainult nii on võimalik neist saadavat kasu maksimeerida.


7. Tunduvalt tõsisemalt hakatakse tegelema riskidega

Teoorias ei tohiks ühtegi projekti alustada ilma riskidele mõtlemata ja riskianalüüsi läbi viimata. Praktikas aga jäetakse riskianalüüs sageli tegemata või tehakse seda väga pealiskaudselt. Arvestades järjest kiiremini muutuva väliskeskkonnaga ja projektide keerukamaks muutumisega tähtsustub edaspidi olulisel määral riskide määratlemine ja nende maandamise võimaluste leidmine.


8. Head projektijuhid on endiselt nõutud

Seoses projektijuhtimise metoodika järjest laieneva kasutamisega kasvab ka järgneval aastal nõudlus projektijuhtimise alast oskusteavet valdavate töötajate järgi.


9. Tähtsustuvad reaalajas suhtlemist võimaldavad abivahendid

Suhtlemine on hea meeskonnatöö lahutamatu osa. Reaalajas suhtlemine jututubades ja foorumites, linkide ja dokumentide jagamine soodustab koostööd. Vahetu ning kiire tagasiside andmine tõstab samas meeskonna koostöö efektiivsust. Ka neid abivahendeid tuleb järjest juurde ja nende tähtsus projektimeeskondade juhtimisel kasvab (näiteksYammer).


10. Iga projekt on ainulaadne

Kõige olulisem fakt on see, et iga projekt on ainulaadne ja unikaalne ning igale projektile tuleb läheneda individuaalselt.



Edukat projektijuhtimist!


Kui sul tekkis küsimusi või soovid mõtteid vahetada, helista telefonil 372 650 7911 või saad kiri meeskond@mustmuna.ee. Kui aga soovid saada värskemaid reklaami või disaini puudutavaid uudiseid, siis sisesta siia oma e-post.



Projektijuhtimine – mei päeva oluline osa. Mõtlemata sõna sisule kasutame oma igapäevastes tegemistes seda kõik. See on ka osa turundusest ning läbimõeldud projektijuhtimine üks efektiivse turunduse alustala.

Võta meiega ühendust